Merike on õppinud folkloristikat ja psühholoogiat, tantsinud Vanemuise lava peal, teinud oma heategevusühingu, reisinud hääletades mööda Euroopat ringi, korraldanud üritusi, koolitajana jaganud tarkusi tuhandetele, sõna otseses mõttes tarkusi hoidistanud ning jõudnud praegu koolitamisega väärtusarenduse juurde.
Merike Mitt on Mustamäe tüdruk, keda kiskus üheksakordsete kivimürakate vahelt maale elama. Praegu elab ta endiselt linnas, seekord rohelisemal Nõmmel, aga igatsus maalähedase elu vastu on endiselt hinges. Peamised edasiviivad jõud on olnud Merikese jaoks uudishimu, avatud meel, soov pidevalt uusi teadmisi ja kogemusi saada. See on viinud ta üha edasi õppima ja väga erinevate tegemiste juurde. “Folkloristikahuvi sai tegelikult alguse sellest, et kui olin esimest aastat eesti filoloog, kutsus kursusevend Anzori Barkalaja kaasa Siberisse hantide juurde usundit koguma. Siberis hantide keskel elamine ja meie enda usundihuviliste grupiga koos viibimine mõjutas maailmapilti väga oluliselt,” kõneleb naine oma tee algusest.
Sõna vägi suurem kui sõjavägi
Merike õppis Tartus peale folkloristika ka psühholoogiat. Organisatsioonipsühholoogia osa psühholoogias oli naise eelistus kohe alguses. “Nüüd olen rohkem enese sisse vaatama hakanud, sest olen aru saanud, et kõik saab alguse ikka iseendast,” tunnistab Merike. “Ka see teadmine, et polegi nii palju vaja enam väljast tarkusi otsida – kõige olulisem on ikka meie sees ja seda uurida-puurida on kõige keerulisem, aga ka kõige põnevam. Erinevaid kursusi on vaja eelkõige tõukeks ja toeks edasiminekul.” Probleeme iseendas nimetab ta “arengupunnideks”.
Tarkus tuleb läbi tegemise, võib ju käia tuhandetel koolitustel, lugeda läbi majatäie raamatuid, aga kui sa midagi tegema ei hakka, kui midagi ei muuda ja tegelikult ka ära ei tee, siis ei muutu midagi, on naine kogenud.
Puht oma huvist uuris ta vahepeal ka antropoloogiat ja filosoofiat. Erialade ühendusest sai alguse naise praegune ettevõtlus. “Praegu, kui me perega tarkusi ja väärtusi purki paneme ja hoidistena inimesteni toome, jätame välja kõik anakronistlikud ja negatiivsed vanasõnad. Tarkuste Hoidise idee on keskenduda eelkõige toetavatele ja edasiviivatele tarkustele,” sõnastab Merike oma missiooni. Tänasel päeval on mul võimalik valida – valida just positiivne tee ning jätta kõrvale kõik piiravad ja negatiivsust külvavad mõtteterad. Kedagi ei aita edasi näiteks rahvatarkus “Ükski heategu ei jää karistuseta”. Samuti ei ole täna enam kohane ütlus “Mõisa köis, las lohiseb”. Praegu on meil oma riik, kus ei lohistata ühegi mõisa köit ning õnnetust me endale ühegi sõnaga kaela ei mana – sõna vägi on suurem kui sõjavägi!”
Tarkused ja väärtused purgis? Jah, Merike on tänu topeltharidusele toonud turule omanäolise toote – väikesed paberirullid, millele on kirjutatud vanasõna või tarkus. Tarkuste Hoidis on tegelikult tulnud just tänu masule. Kui majanduskriisi ajal koolitused nagu noaga ära lõigati, sai Merike keskenduda kaua meeltes olnud idee väljaarendamisele. Idee sai alguse sellest, kui suviti Tallinnas giidiametit pidades mõtles folkloristist Merike, kuidas Eesti vanasõnad võiksid olla hea suveniir, mida turistid endaga Eestist väärtusena kaasa võtaksid. See oli keeruline, aga põnev periood – raha ei olnud ja katsetused uut toodet ilusaks vormistada olid vaevalised, aga kannustas usk, et asi võiks kellelegi veel korda minna ning inimestele rõõmu ja kasu tuua. Nii sündis esimene purgitäis hoidistatud tarkusi.
Tarkuste Hoidiseid on ajendanud tegema eelkõige soov maailma paremaks muuta, positiivsust suurendada ja inimestele tuge pakkuda. Imelisi lugusid sellest, kuidas hoidisest võetud tarkusetera inimese elu ja tegevusi on muutnud, kuidas raskel hetkel on tuge saadud või otsustamisel suund kätte leitud, on Merikese firma meilile tulnud hulganisti.
Uudishimu ja koostöö
Peale uudishimu on elu näidanud Merikesele, et edasi viib siiski ainult koostöö. Ilma oluliste inimesteta enda ümber ei oleks praeguseks paljutki saavutatud. Esimene maailmaparanduslik heategevusühing Emma sai tehtud koos partneriga ning tänini tegutsev second-hand-pood on Merikese vastus globaalsele ületarbimisele ja raiskamisele.
Oluliseks abiliseks nii tarkuste hoidistamisel, Mittide kolme lapse logistika korraldamisel, aia korrastamisel kui ka vabatahtlikuna Emmas tegutsemisel on Merikese ema, kes üleaedsena pere eluga tihedalt seotud on.
Peale koolitamise ja hoidistamise jõuab Merike kirjutada raamatut, ajada külaseltsi asju, lugeda häid raamatuid. “Inimene on eelkõige 24 tunni olevus, mitte kaheksa-tunni-inimene. Minu identiteet ei ole ainult minu töö. Olen ka oma väärtustega päris palju töötanud, peale maailma parandamise olen täiesti teadlikult õppinud oma perele aega võtma. Mitte et see alati õnnestuks,” mõtiskleb aktiivne naine. “Meie kaks väiksemat last teavad ainult, et me “koolitame”, aga ei midagi täpsemalt. Minu 17aastane tütar trükib sisse koolitusmaterjale jne ning teab väga hästi, millega tegeleme.”
Mitmekesi jõuab kaugele
Alustati suhtlemistreeningu ja seikluskoolitustega. Loengutele ja Powerpointile eelistatakse kindlasti aktiivsemat tegevust. “Nii kevadväsimus kui ka majanduskriisist tingitud kramplikkus eeldab vitamiinipommi. Meeskonnad on vaja rutiinist ja hirmudest lahti raputada, et kehtiks rahvatarkus “Üksi liigud kiiresti, mitmekesi jõuab kaugele”,” tutvustab Merike oma missiooni. “Tuleb vaid tavatus keskkonnas peetavate ajurünnakute, koosolekute ja ühistreeningute käigus kolleegidest robotite asemel taas sõbrad äratada. Karmis maailmas on palju kenam elada ja töötada, kui büroos on su kõrval minu inimesed, kellele lausa tahad lõuna välja teha, kellega tahad õhtul koos tennist mängima või kohvikusse südant puistama minna.”
Avastused ja loovus pole teatavasti võimalikud, kui inimesed kardavad eksida. Seepärast on vaja end üksteisele omaks ja usaldusväärseks seigelda, et ei häbeneks ega kardaks. Kui usud teise potentsiaali, annab see tugeva aluse selleks, et potentsiaal saab ka välja tulla. “Arvan, et olen 43 aasta jooksul tasapisi teada saanud, mis on õnn – see olek saabub siis, kui ettevalmistatus kohtub võimalustega. Võimalused lubavad hariduse, kogemused, loovuse ja anded täiuslikult ära kasutada, nii et aega ei raiskaks ja ennast ei kurnaks,” arutleb Merike.
Oma enese isikust muugib Merike hangumised – endastmõistetavused välja mitmete õpitud tehnikate abil. Oluliseks toepakkujaks on NLP – neurolingvistiline programmeerimine ehk oma meele arendamine ja mõistmine keele ja sõnade kaudu.
“Olen erinevates arendavates koolitustes ennast laadides üha sügavamalt mõistnud, et inimese vabadus tähendab täieliku vastutuse võtmist oma valikute ja otsuste eest – mitte keegi teine ei loo meie eest meie maailma,” teab Merike. “Inimeste elumustritega tutvumine on mind veennud, et igaüks võib saada kohe praegu õnnelikuks. Igaüks võib mis tahes ebaõnnestumisest üle saada, kui lõpetab lootusetu ajaloo ümbertegemise ega ohi enam kaotatud raha, luhtunud suhete, raisatud aja pärast. See on möödas – täiskäik edasi!”
Täiskäigu eeldus on, et vaba inimene valib ja otsustab sellise tee kasuks, mille puhul ta võib hõisata: jah, ma saan ja tahan! Praeguses maailmas on teatavasti kõige suurem puudus ajast. Päevad muutuvad üha lühemaks, aega lendab aina kiiremini, seega tuleb aega eriti süsteemselt ja rütmiliselt jagada, et kogu meile siin ilmas antud aeg oleks kvaliteetaeg, mitte aja kulutamine, raiskamine, veetmine, surnuks löömine.
Pärisosa – väärtuskasvatus
Folklorisist psühholoogina on Merike oma südame, mõistuse ja meeled avanud kõige avalamalt neile tarkustele ja väärtustele, mis peituvad vanasõnades, rahvaste tarkustes ja armastavat olekut hoidvates mõtteterades. Hoidisepurkide süsteem, mille ta on välja töötanud, vääriks päris kindlasti patenti.
“Seitse miljardit inimest peab siia maale võimalikult rahulolevana ära mahtuma. Selle eelduseks on tarkus ja õiged väärtused,” usub naine. “Neid väärtusi tuleb võimalikult varakult õpetama hakata. Sestap õpingi hetkel Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusarendajate programmis ja olen kirglikult pühendunud Eesti koolidesse ja lasteaedadesse väärtuskasvatuse sisseviimisele.”
Koostöös MLAga Viimsi Lasteaiad sündis Tarkuste Hoidise metoodika ehk õpetus, kuidas edasiviivate eesti vanasõnade abil meie lastele väärtusi õpetada. Üks vanasõna on fookuses terve nädala – siis pannakse see laulu ja mängu sisse ning arutletakse selle tähenduse üle. Nii see kinnistub. “Õigete väärtuste sugereerimine kasvatab hea ja kindla vundamendi, millele oma õnnelik elu rajada. Tarkus ja paigas väärtused ei lase ka suurtel koolidel lapsi ära pihustada. Seepärast õpetamegi õpetajatele liidrirolli väljapidamist ning seda, kuidas neid väärtusi noortele edastada ja kuidas veenev eeskuju olla.”
Samal ajal kui pereisa Margo möllab mitmel rindel peret elatada, mõtleb Merike välja rahvusliku mustri peale kirjutatud sõnumiga külmkapimagneteid ja rahvatarkustega plakateid.
Tarkuseribakene, mille mina tema soojavärvilises stiilselt naivistlikus kontoris purgist õngitsesin, ütles: kui vett lähed tooma, too vett. Nagu Merike suunas, oli seda lauset lugedes – nii nagu kõigil, kes purgist mõne tarkuse nopivad – hetk mõtiskleda, miks just praegu just see tarkus näppu jäi. Merikese enese üks oluline tarkus on, et munad tuleb mitmes korvis hoida, siis ei löö ükski masu ega pusa jalgu alt.
Anne ja Stiil 24.05.2012
Kati Murutar
