Isiklikud väärtused on meie isiklik tõde. See on segu geenidega kaasa tulnud potentsiaalist, mis on nagu looduse loterii ning kogemustest, mis elus ette on tulnud. Milton Rokeachi järgi kujunevad väärtused välja sotsialiseerumise käigus. Ning kindlasti on oluline roll ka üldisel keskkonnal. Sest on erineva, kas oleme sündinud Aafrikasse, Jaapanisse, Eestisse või Ameerikasse.
Väärtused on lisaks kõigele ka kultuurilised. Peale riigist ja rahvusest tuleneva kultuuri on igal perel (mis väga palju kujundab sinu väärtuste välja kujunemist) ka oma kultuur. Hea näide vägagi erinevatest perekultuuridest on näiteks kunagi televiisoris olnud saatesari „Naiste vahetus“, kus pereemad vahetati tihti just vägagi erineva sisekultuuriga perede vahel, sest sellest tulenev intriig tegi saate põnevaks.
Kogu eelneva jutu mõte on aga see, et meil kõigil on oma erinevad väärtused, oma tõde. Väärtused ja nendest tulenevad käitumised ja hoiakud on see, mis teebki igaühe unikaalseks isiksuseks. Igal riigil, kultuuril ja religioonil ning ka eri ajastutel on ka oma väärtused, mis võivad olla päris vastandlikud (eri kultuuride väärtustest kirjutan tulevikus kindlasti). Nii mõnelgi koolitusel on üles kerkinud küsimus, kas on olemas kogu inimkonda hõlmavaid, nn kultuuriüleseid väärtuseid; väärtuseid, mis ühendaks inimeseks olemist üldiselt.
Millised on need baasilised, universaalsed juhised ja normid, moraalsed väärtused, mis on absoluutne standard kõigi kultuuride ja ajastute inimeste jaoks?
Olles uurinud erinevaid kultuure ja religioone, olen märganud, et üks põhimõte kordub peaaegu kõikjal – ka Eesti vanasõnades: „Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse“ või Piibli sõnastuses: „Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.“
Läbi aegade on erinevad uurijad ja filosoofid püüdnud leida universaalseid väärtuseid.
Antiikajal rääkis Aristoteles õnnelikust eluviisist, mille aluseks on järgnevad väärtused:
● Õiglus
● Vaprus
● Hingeline puhtus
● Tugevus
● Arukus
● Mõistlikkus
● Talumisvõime
India filosoof ja vaimne õpetaja Sathya Sai Baba järgi on inimlikud väärtused Jumala kehastused inimeses. Tema järgi on viis inimese väärtust:
● Armastus
● Tõde
● Õiged teod
● Rahu
● Vägivallatus
Kas on olemas väärtuseid, mis on ka religioonide ülesed?
1994. aastal koostati kristlaste, moslemite ja juutide rahvusvahelise äritegevuse eetikakoodeks, mis rõhutab 4 põhiväärtust (Murray 1997):
● õiglus
● vastastikune austus
● usaldus
● ausus
ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on välja toodud kaks põhiväärtust, mis on vajalikud elu väärikaks elamiseks ning. Nende väärtuste universaalsus tuleneb asjaolust, et kõik inimesed on vähemalt selles osas võrdsed.
● inimväärikus ja
● võrdsus
Shalom H. Schwartz on üks tuntumaid väärtuste uurijaid maailmas. Koos oma psühholoogidest kolleegidega on ta otsinud väärtusi, mis võiksid kehtida kõikjal kultuurist sõltumata. Nende uuringute aluseks oli idee, et universaalsed väärtused on seotud kolme põhivajadusega: meie bioloogiliste vajadustega, vajadusega teha koostööd ja üksteisega hästi läbi saada ning vajadusega hoolitseda rühmade heaolu ja ellujäämise eest. Schwartzi tööst kirjutan tulevikus kindlasti pikemalt, aga praegu tahan lihtsalt välja tuua tema kümme universaalset väärtuse tüüpi, mille alla kuuluvad konkreetsed väärtused:
● võim
● saavutused
● hedonism
● stimulatsioon
● enesejuhtimine
● universalism
● heatahtlikkus
● traditsioon
● konformsus
● turvalisus
Schwartz uuris ka üheteistkümnendat võimalikku universaalset väärtust – vaimsust ehk elu eesmärgi ja tähenduse leidmist –, kuid leidis, et see ei ole tunnustatud kõikides kultuurides.
Kaasaegses maailmas on universaalsete inimlike väärtuste olemasolu küsimuses kaks täiesti vastandlikku seisukohta:
- Absoluutseid universaalseid väärtusi pole olemas. Igal kultuuril on oma väärtuste skaala – selle elu ja ajaloo tingimuste tulemus, mistõttu puuduvad kindlad universaalsed väärtused, mis oleksid kõigile kultuuridele ühised.
- Teise vaatenurga pooldajad väidavad, et erinevad kultuurid, eriti tänapäevase globaliseerumise tingimustes suhtlevad omavahel ning täna ei saa keegi eksisteerida teistest isoleeritult, siis soovitakse kultuuride rahumeelseks kooseksisteerimiseks välja arendada ühine süsteem väärtusi, isegi kui seda a priori ei eksisteeri.
Every society needs to be bound together by common values,
Kofi Annan
so that its members know what to expect of each other,
and have some shared principles by which to manage their differences
without resorting to violence.
Universal values are more acutely needed,
in this age of globalization, than ever before.”
ÜRO, otsides 21. sajandi universaalseid väärtuseid võttis aastal 2000 vastu Millenium Declaration-i, tuues seal välja praegusel ajal rahvusvaheliste suhete jaoks hädavajalikud põhiväärtused:
● vabadus
● võrdsus
● solidaarsus
● sallivus
● austus looduse vastu
● jagatud vastutus
Nagu näha, on lähenemisi palju ja erinevaid, aga teema jääb. Põnev igal juhul.
Merike Mitt
