Kas on olemas universaalsed väärtused?

Väärtused minus

Isiklikud väärtused on meie isiklik tõde. See on segu geenidega kaasa tulnud potentsiaalist, mis on nagu looduse loterii ning kogemustest, mis elus ette on tulnud. Milton Rokeachi järgi kujunevad väärtused välja sotsialiseerumise käigus. Ning kindlasti on oluline roll ka üldisel keskkonnal. Sest on erineva, kas oleme sündinud Aafrikasse, Jaapanisse, Eestisse või Ameerikasse. Väärtused on lisaks kõigele ka kultuurilised. Peale riigist ja rahvusest tuleneva kultuuri on igal perel (mis väga palju kujundab sinu väärtuste välja kujunemist) ka oma kultuur. Hea näide vägagi erinevatest perekultuuridest on näiteks kunagi televiisis olnud saatesari „Naiste vahetus“, kus pereemad vahetati tihti just vägagi erineva sisekultuuriga perede vahel, sest sellest tulenev intriig tegi saate põnevaks.
Kogu eelneva jutu mõte on aga see, et meil kõigil on oma erinevad väärtused, oma tõde. Väärtused ja nendest tulenevad käitumised ja hoiakud on see, mis teebki igaühe unikaalseks isiksuseks. Igal riigil, kultuuril ja religioonil ning ka eri ajastutel on ka oma väärtused, mis võivad olla päris vastandlikud (eri kultuuride väärtustest kirjutan tulevikus kindlasti). Nii mõnelgi koolitusel on üles kerkinud küsimus, kas on olemas kogu inimkonda hõlmavaid, nn kultuuriüleseid väärtuseid; väärtuseid, mis ühendaks inimeseks olemist üldiselt. Millised on need baasilised, universaalsed juhised ja normid, moraalsed väärtused, mis on absoluutne standard kõigi kultuuride ja ajastute inimeste jaoks?
Olles ise uurinud erinevaid kultuuri ja religioone, siis võib öelda, et üks juhis, mis tuleb ette igas religioonis ja ka eesti vanasõnades ja see on „Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse“ või Piiblist tuntud „Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse“.
Läbi aegade on erinevad uurijad ja filosoofid püüdnud leida universaalseid väärtuseid.
Juba antiikajal rääkis Aristoteles õnnelikust eluviisist, mille aluseks on järgnevad väärtused:

● Õiglus
● Vaprus
● Hingeline puhtus
● Tugevus
● Arukus
● Mõistlikkus
● Talumisvõime

India filosoof ja vaimne õpetaja Sathya Sai Baba järgi on inimlikud väärtused Jumala kehastused inimeses. Tema järgi on viis inimese väärtust:

● Armastus
● Tõde
● Õiged teod
● Rahu
● Vägivallatus

Kas on olemas väärtuseid, mis on ka religioonide ülesed? 1994. aastal kristlaste, moslemite ja juutide rahvusvahelise äritegevuse eetikakoodeks, mis paneb paika neli põhiväärtust (Murray 1997):

● õiglus
● vastastikune austus
● usaldus
● ausus

ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on välja toodud kaks põhiväärtust:

● inimväärikus ja
● võrdsus

mis on vajalikud elu väärikaks elamiseks ning. Nende väärtuste universaalsus tuleneb asjaolust, et kõik inimesed on vähemalt selles osas võrdsed.

Shalom H. Schwartz on üks väärtuste maailmas tuntumaid uurijaid, kes on koos oma psühholoogidest kolleegidega otsinud kultuuriüleseid väärtuseid. Nende uuringute aluseks oli hüpotees, et universaalsed väärtused on seotud kolme inimvajadusega:

● bioloogilised vajadused
● sotsiaalse koordinatsiooni vajadused
● vajadused, mis on seotud rühmade heaolu ja ellujäämisega

Shcwartzi tööst kirjutan tulevikus kindlasti pikemalt, aga siinkohal toon välja tema kümme universaalse väärtuse tüüpi, millega omakorda on seotud kindlad väärtused:

● võim
● saavutused
● hedonism
● stimulatsioon
● enesejuhtimine
● universalism
● heatahtlikkus
● traditsioon
● konformsus
● turvalisus

Schwartz testis ka üheteistkümnendat võimalikku universaalset väärtust, ” vaimsust ” või “eesmärki leida elule mõte “, kuid leidis, et seda ei tunnustata kõigis kultuurides.

Kaasaegses maailmas on universaalsete inimlike väärtuste olemasolu küsimuses kaks täiesti vastandlikku seisukohta:

  1. Absoluutseid universaalseid väärtusi pole olemas. Igal kultuuril on oma väärtuste skaala – selle elu ja ajaloo tingimuste tulemus, mistõttu puuduvad kindlad universaalsed väärtused, mis oleksid kõigile kultuuridele ühised.
  2. Teise vaatenurga pooldajad väidavad, et erinevad kultuurid, eriti tänapäevase globaliseerumise tingimustes suhtlevad omavahel ning täna ei saa keegi eksisteerida teistest isoleeritult, siis soovitakse kultuuride rahumeelseks kooseksisteerimiseks välja arendada ühine süsteem väärtusi, isegi kui seda a priori ei eksisteeri.

Every society needs to be bound together by common values,
so that its members know what to expect of each other,
and have some shared principles by which to manage their differences
without resorting to violence.
Universal values are more acutely needed,
in this age of globalization, than ever before.”

Kofi Annan

ÜRO, otsides 21. sajandi universaalseid väärtuseid võttis aastal 2000 vastu Millenium Declaration-i, tuues seal välja praegusel ajal rahvusvaheliste suhete jaoks hädavajalikud põhiväärtused:

● vabadus
● võrdsus
● solidaarsus
● sallivus
● austus looduse vastu
● jagatud vastutus

Nagu näha, on lähenemisi palju ja erinevaid, aga teema jääb. Põnev igal juhul.

Merike Mitt

Telli uudiskiri

KAS VÄÄRTUSTE TEEMA PAKUB SULLE HUVI?

Kui jah, siis telli kokkuvõtlik uudiskiri endale otse e-postkasti ning kasulikud mõtted, kuidas oma elu ja tööd väärtuste abil paremaks muuta, jõuavad alati aegsasti sinuni. Uudiskiri ilmub kord kuu-paari jooksul.

Sinu uudiskirja tellimus õnnestus! Aitäh!