Organisatsioonid armastavad kirjutada oma väärtused seinale, kodulehele ja aastaaruannetesse. Sõnades seisavad need sageli „aususe“, „meeskonnatöö“, „vastutuse“ või „innovatsiooni“ eest. Kuid kui väärtused jäävad ainult paberile ega kajastu igapäevastes otsustes ja juhtide käitumises, on tagajärjed töötajatele ja tulemusele ohtlikud. Teadusuuringud kinnitavad, et väärtuste silmakirjalikkus ei jää kunagi märkamata — töötajad tunnetavad seda kiiresti ja see õõnestab usaldust, motivatsiooni ning lõpuks ka organisatsiooni kasumlikkust. Väärtuste ja tegelikkuse lahknevus õõnestab pühendumust Meta-analüüs 172 uuringu ja rohkem kui 40 000 töötaja põhjal näitas, et kui töötaja isiklikud väärtused ja organisatsiooni deklareeritud väärtused ei kattu, langeb töörahulolu (korrelatsioon r = 0,44) ja pühendumus (r = 0,51), samal ajal kui
lahkumissoov kasvab (r = –0,35). Reaalselt väljendub see ka suuremas tööjõu
voolavuses (r = –0,14).
„Walk the talk“ mõjutab ka finantstulemusi
Juhtide sõnade ja tegude kooskõla, mida nimetatakse käitumuslikuks terviklikkuseks,
mõjutab organisatsiooni rahalist tulemust. Uuring 76 hotellist (6 800 töötajaga)
näitas, et väärtuspõhine juhtimine selgitas kuni 13% kasumlikkuse erinevust hotellide
vahel. Teine uuring leidis, et vaid 0,125-punktiline paranemine juhtide „walk the talk“
hinnangus andis kuni 2,5% lisakasumit käibest.
Silmakirjalikkus toob kaasa teadmiste varjamise
Kolme lainega küsitlus 336 töötajaga näitas, et juhi silmakirjalikkus suurendas
töötajate kalduvust teadmisi varjata (b = 0,49; p < 0,01). Kui töötajad tajuvad, et
väärtused on vaid sõnakõlks, siis nad ei jaga enam vabalt teadmisi, mis on
hädavajalik õppimiseks ja innovatsiooniks.
Usaldus mureneb ja hääled vaikivad
Uuring 562 töötajaga tõestas, et juhi silmakirjalikkus vähendas nii ratsionaalset
usaldust (b = –0,25) kui ka emotsionaalset usaldust (b = –0,31). See viis omakorda
selleni, et töötajad olid vähem valmis „häält tegema“ ehk probleemidele tähelepanu
juhtima või uusi ideid pakkuma. Kui väärtused ja tegelikkus ei kattu, kaotab
organisatsioon sisemise tagasiside ja uuendusvõime.
Ohtlik ohutuses
Meditsiinivaldkonna uuringus 54 õendusmeeskonna kohta leiti, et kui juhid ei toeta
igapäevaselt ohutust kui tegelikku väärtust, suurenesid ravivead märkimisväärselt.
Juhi käitumuslik terviklikkus ohutuse osas vähendas vigade arvu kaudselt läbi
meeskonna psühholoogilise turvalisuse (β = 0,12) ja ohutuse prioriteedi tajumise (β =
–0,13). Moraal: ohutus kui loosung ilma igapäevase teota ei tööta.
Silmakirjalikkus kasvatab isegi kahjulikku käitumist
Uuring tootmisettevõttes 259 töötajaga näitas, et kui ettevõtte deklareeritud
sotsiaalne vastutus (CSR) ei vasta tegelikkusele, kasvas organisatsioonile kahjuliku
käitumise (CWB-O) tase (otsene mõju β = 0,56). Mõju oli eriti tugev nende töötajate
seas, kellele vastutustundlikkus on isiklikult oluline.
Kokkuvõte: väärtused on teod, mitte loosungid
Teadus kinnitab: väärtused, mis jäävad vaid paberile, maksavad organisatsioonile
kallilt — kaotatud talendid, nõrgenenud usaldus, varjatud teadmised, suuremad
vead, mainekahju ja otsene rahaline kahju. Samas ei ole lahendus keeruline:
väärtusi tuleb ellu viia igapäevases juhtimises. See tähendab, et juhid peavad
„jalutama sama rada, mida räägivad“ (walk the talk) ning tegema oma väärtused
nähtavaks nii otsustes, käitumises kui ka suhtumises inimestesse.
5 soovitust juhtidele, et väärtused ei jääks vaid paberile
- Elusta väärtused igapäevastes otsustes. Küsi otsuseid tehes: „Kuidas see
peegeldab meie väärtusi?“ - Seadista mõõdikud. Pane väärtustele juurde konkreetsed käitumisnäitajad
(nt usaldusväärsus = tähtaegadest kinni pidamine, avatus = info jagamine). - Anna juhina eeskuju. Töötajad jälgivad esmalt, kas juht „jalutab oma juttu“.
Väärtused hakkavad elama läbi käitumise. - Tunnusta väärtuspõhist käitumist. Too välja ja premeeri töötajaid, kes
väärtusi igapäevaselt kehastavad. - Loo turvaline tagasisidekliima. Küsi regulaarselt töötajatelt, kas nad
näevad, et väärtusi päriselt ellu viiakse, ja ole valmis kriitikat vastu võtma.
Miks tasub organisatsioonis väärtustega teadlikult tegeleda?
Väärtused ei ole pelgalt ilusad sõnad arengukavas või plakatid seinal. Need on
tegelikud „nupud“, mille kaudu inimesed oma igapäevaseid otsuseid teevad.
Väärtused juhivad, millise töökoha me valime, kuidas meeskonnas suhtleme, mis
meid motiveerib ja mille nimel pingutame.
Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et organisatsioonid, mis tegelevad oma
väärtustega teadlikult, ei võida mitte ainult töötajate lojaalsust ja rahulolu, vaid
näevad ka otseseid numbrilisi tulemusi kasumlikkuses, innovatsioonis ja edu
saavutamises
Väärtuste tähtsus globaalses plaanis
Valuegraphicsi andmestik, mis põhineb enam kui 500 000 küsitlusel 152 keeles,
näitas, et kõige mõjukamad väärtused üle maailma on perekond, suhted, kuuluvus,
kogukond ja isiklik areng. Ühiskonna tasandil on see oluline teadmine, aga sama
loogika kehtib ka organisatsioonides: kui juhid oskavad väärtuste keelt rääkida,
saavad nad inimesi motiveerida sügavamal tasandil kui lihtsalt palganumber või
tööleping.
Väärtuste tähtsus globaalses plaanis
1. Kasumlikkus ja organisatsiooni tervis
● 1,5 korda suurem tõenäosus saavutada märkimisväärne tulukasv, kui
kultuur, missioon ja väärtused on omavahel joondatud (Grant Thornton &
Oxford Economics).
● Organisatsioonid, kus töötajad mõistavad selgelt visiooni ja väärtusi, on 4×
tõenäolisemalt „terved“ ja tulemuslikud (McKinsey, 2025).
2. Projektide õnnestumine
● Strateegiliselt joondatud projektidel on:
o 57 % suurem tõenäosus õnnestuda
o 50 % suurem tõenäosus lõpetada õigeaegselt
o 45 % suurem tõenäosus püsida eelarves
o 37 % suurem netoärikasum võrreldes mittesobivate projektidega
(PMI uuring, Cascade blogi kaudu).
3. Töötajate kaasatus ja usaldus
● Mayo Clinic’i uuring näitas, et väärtuspõhised mudelid selgitasid:
o 75 % töötajate kaasatusest
o 98 % psühholoogilise turvalisuse ja usalduse variatsioonist
o 99 % tipptaseme (innovatsiooni ja tippsaavutuste) variatsioonist.
● Gallupi andmetel kasvas kõrgeima kaasatuse kvartilis olevates
organisatsioonides EPS (tulu aktsia kohta) 2,5× kiiremini kui keskmisel
tasemel organisatsioonides.
● Towers Perrini analüüs: kõrge kaasatusega ettevõtete EPS tõusis 28 %,
madala kaasatusega ettevõtetel langes 11,2 %.
4. Pikaajaline majandusedu
Harvard Business Schooli 10-aastane uuring 160 organisatsiooniga näitas, et
väärtuspõhine kultuur ja juhtimine avaldavad märkimisväärset mõju pikaajalisele
majandustulemustele.
Väärtuste tähtsus globaalses plaanis
Kui väärtustega tegeleda süsteemselt, tekivad järgmised võidud:
- suurem kasumlikkus ja stabiilsus
- rohkem õnnestunud projekte, väiksemad riskid
- töötajate tugevam kaasatus ja usaldus
- innovatsioon ja tipptase igapäevatöös
- paremad pikaajalised majandustulemused
Kui väärtused jäävad ainult paberile, tekivad kahjud: madalam rahulolu ja
pühendumus, suurem voolavus, teadmiste varjamine ja usalduse kadumine. Kui
väärtused viiakse päriselt ellu, muutuvad need aga organisatsiooni suurimaks
konkurentsieeliseks.
Soovitused juhtidele
- Sõnasta ja uuenda organisatsiooni väärtused koos töötajatega.
- Seo need igapäevase juhtimisega – otsused, tagasiside, tunnustamine.
- Mõõda nähtavat mõju (kaasatus, projektide edu, voolavus).
- Tunnusta ja premeeri väärtuspõhist käitumist.
- Jälgi eeskujuna, et sõnad ja teod oleksid kooskõlas – just see loob usalduse.
